Comorerne kunngiitsuuffiupput. Nuna pingasunik qeqertaqarpoq innermik anitsisartulinnik kiisalu arlalinnik atoleqarpoq inoqanngitsunik, koraleqarluni ikkanninnguuttunik ikkarloqarlunilu. Qeqertat Indiap Imavissuaniipput, Afrikap kujataa-kangiata sineriaata avataaniillutik. Qeqertat pingasut angisuut qaqqaqarluartuupput, qaqqap orpippassuinik orpeqarlutik, innermik anitsinermit lavap kuunneqarluni kiattullu orpippassuaqarlutik. Nunataa naggorluttuuvoq seqummalasoq. Nunap qaava imeqanngilaq.
Kiattorsuarmik klimaqarpoq.
Naasorissaanikkut imminnut pilersortuupput, inuisa amerlanersaasa suliffigisaannik. Nunap pingaartumik vanilje, kryddernellikit, ylang-ylang (tipigissaatinut), kanel aamma kopra nunanut allanut niuerutigai.
Comorerne nunaapput piitsut, nunat allat aningaasatigut ikiorsiissutaannik annertuumik pisariaqartitsisut, pingaartumik Frankrigimit. Siusinnerusukkut Comorerne franskit nunasiaatigaat. 1961-imi namminiilerput.