Togo

Togo Afrikap kitaani kunngiitsuuffiuvoq Guineap Kangerliumarnanut sineriaqartoq. Nunataata avannaa savanneqarfiuvoq, qeqqa qaqqaavoq qooroqarluni kujataatalu sineriaa tasinngortaqarluni narsaavoq pukkitsoq, masarsoqarfiusoq marskiusorlu.

Kiattorsuarmik klimaqarpoq ukiumut marloriarluni siallersarfeqartoq. Nunap avannaata tungaa panerneruvoq.

Naasorissaaneq fosfatimillu piiaaneq nunap aningaasarsiorneranut tunngaviupput. Sulisinnaasut affaat sinnerlugit naasorissaanermi sulisuupput. Pingaartumik annoraassiassat, jordnøddit, kakaot aamma kaffit nunanut allanut niuerutissat kiisalu yams, maniok, majsit, hirse, bønnit qaqorteqqasullu nammineq inuussutissat naatinneqartarput.

Siusinnerusukkut tyskit kingullikkullu franskit nunasiaatigaat. Togo 1960-imi namminiilerpoq. Tamatuma kingorna nuna piitsuuffiuvoq, politikkikkut eqqissiviilliorfiulluni arlaleriarlunilu naalakkersuisut uppiteriarneqartarlutik.

  • Hydrotermfiguri
  • Inuutissarsiutit agguataarnerat
  • Inuit agguataarnerat
  • Igalaasaq tamaat
  • Nunat sanilliutikkit
  • Inuutissarsiutit siulliit
    Naasorissaaneq, naatsiivilerineq, aalisarneq, aalisagaateqarneq, orpippassualerineq il.il.
    Inuutissarsiutit tullii
    Suliffissuaqarneq, aatsitassarsiorneq, sanaartorneq kiisalu nukissiorneq.
    Inuutissarsiutit pingajui
    Pisortat namminersortullu sullissinerat, niuerneq, attaveqaqatigiinneq, aningaaseriviit angallannerlu.
  • Temperaturi (°C)Ukiumut agguaq: Nakkaalaq (mm.)Ukiumut nakkaalaq: