Kasakhstani Asiap qeqqani Kaspiskep Imartaata kangiani kunngiitsuuffiuvoq. Nunataa annertunerusumik narsartarsuuvoq ivigaqarluni orpigarasaartunik, tamaaniipput aamma tatsit angisuut marluk Aral aamma Balkhasj kiisalu kujataaniippoq inoqajuitsoq aammalu kangiani kujataatalukangianiipput qaqqat portusuut.
Nunaviup silaannaanik akunnattumik klimaqarpoq, temperaturi annertuumik allanngorartarpoq. Qaqqani nakkaalaqarnerusarpoq.
Nuna pisuussuterpassuaqarpoq, ilaatigut uulia, naturgassi, aamarsuit, ermup nukinga, saviminissaq, kanngussak aatsitassallu allat kiisalu nuna pitsaasoq uumasuuterpassuarnullu ivigartorfissaasoq. Nuna naggorissagaq imerterneqartarpoq. Kasakhstani atomimik annertunngitsumik aamma nukissiuuteqarpoq.
Kasakhstani namminersortunngornissami tungaanut 1936-imit 1991-imut Sovjetimi kunngiitsuuffiuvoq. Namminersortunngornerup kingorna inuuniarnikkut atukkat pitsaannginnerulernerisa atorfiillu aqqutigalugit pinerluuteqartoqartarnerata inooqatigiinnikkut eqqissisimannginneq kinguneraat.