Litauen

Litaueni Europap avannaa-kangiani kunngiitsuuffiuvoq. Litauen Østersøp kujataatungaaniippoq Ruslandi, Poleni, Hvideruslandi Letlandilu killeqarfigalugit. Litaueni nunat baltiskiusut pingasut kujallersaraat. Nunataa pukkitsuuvoq, qattorngit sermip nassataralugit unerartitaanik sioraapput, marraapput ujaraqarlutillu, narsaamanersuaqarpoq, qooqqersimaneqarluni kuuttalinnik, nunalu issuatsiaqarfeqarlunilu taseqarpoq. Sineriai atituujupput, sioqqat ippinnguussimasarlutik. Nunap 1/4-ia orpippassuaqarfiuvoq.

Sinerissap aamma nunaviup silaannaannik akunnattumik klimaqarpoq. Ukiut nillertuupput aputeqarluartartut, aasallu kiattuullutik.

Nunap pisuussutai pingaarnerpaat tassaapput uulia, erngup nukinga nunalu naggorissagaq. Uulia avammut nioqqutini pingaarnerpaavoq, 2009-llu tungaanut Litaueni angisuumik ataatsimik atomimik nukissiuuteqarpoq.

Litaueni 1940-mit 1991-imut Sovjetimi naalagaaffiuvoq kunngiitsuuffiusoq. Ullumikkut NATO-mi EU-milu ilaasortaavoq, aningaasarsiornerlu namminersortunit ingerlanneqalerluni.

  • Hydrotermfiguri
  • Inuutissarsiutit agguataarnerat
  • Inuit agguataarnerat
  • Igalaasaq tamaat
  • Nunat sanilliutikkit
  • Inuutissarsiutit siulliit
    Naasorissaaneq, naatsiivilerineq, aalisarneq, aalisagaateqarneq, orpippassualerineq il.il.
    Inuutissarsiutit tullii
    Suliffissuaqarneq, aatsitassarsiorneq, sanaartorneq kiisalu nukissiorneq.
    Inuutissarsiutit pingajui
    Pisortat namminersortullu sullissinerat, niuerneq, attaveqaqatigiinneq, aningaaseriviit angallannerlu.
  • Temperaturi (°C)Ukiumut agguaq: Nakkaalaq (mm.)Ukiumut nakkaalaq: